teisipäev, 22. juuni 2010

Foals - Total Life Forever

Tere, nagu ma lubasin, siis ma hakkan tegema (uute) albumite tutvustusi. Ma ei kritiseeri, vaid üritan rutakalt edasi anda emotsioone sõnadega, kirjeldada, mis on parim.
Niisiis, Foalsi olen ma teile juba tutvustanud. Aastal 2010 ilmus neil teine täispikk album "Total Life Forever", täitsa saadaval Eesti plaadipoodides. Kasvõi täna nägin seda Tartu Kaubamajas. Blue Blood hüpnotiseerib. Mõnus ja tantsuline rütm, särtsuv bassikäik. Miami on tõeliselt funky värk. Ärge imestage, kui hiljem teie kõrvus see meloodia kummitab. Manab hästi silme ette ranna, kus liiva peal inimesed on kõrbemisohus ja vaesekesed vehivad aegluubis kätega, et õhk liiguks. Yannis Philippakise hääl on kergelt meeleheitlik, kuid siiski parajalt lõõgastunud. Total Life Forever, plaadi nimilugu paneb jala tatsuma. Idamaised kittarikäigud... mulle tuleb jälle suvi silme ette. Paistab, et suvi sümboliseeribki igavikku, ei ole lihtsalt võimalik, et see võiks lõppeda. Kui olete siia maani jõudnud analüüsida ja võrrelda kahte albumit (eelmine oli "Antidotes"), siis on kohe aru saada, et nad on väga palju muutunud. Pehmem ja mahedam, tervik on vähem kalkuleerivam.
Black Gold oleks justkui osa uuest tsüklist (st eelnev tervik alamüksus oleks "Blue blood", "Miami" ja "Total life forever". Meloodiliselt suundutakse sissepoole, muututakse rohkem läbimõeldumaks ja jäigemaks. Samas, miski muutub psühhedeelsemaks, ebamaisemaks. Kusagil enne kolmanda minuti täitumist hakkab lugu muutuma hägusemaks, Foals mässib sind enda lummusesse. Enne neljandat minutit saabub selgusehetk, justkui päike piiluks pilvede vahelt. Aga mitte kauaks, sest lumm tuleb jälle...
Et jääda. Järgmine lugu Spanish Sahara panustab lüürilisusele, peidetud jõulisusele. See meenutab mulle Vivaldi aastaaegu, kus on rõõmus sügis ja siis tuleb väljasurnud talv... ehk pärast pidutsemist tuleb väike melanhoolia.
This Orient on taassünd. Kevad. Millal avastatakse, et maailm on nii ilus ja õitsev. Jaah, kõhtu tuleb naljakas tunne. ; )
Fugue on väike muusikaline vahepala. Algab mõtisklevate akordidega, jääb pinge, mis ei saagi lahendust.
After Glow on jälle mõnusa tantsuvibe'iga. Teatud nukrameelsus ja liikuv vaimsus on harjumatu kooslus. Kulminatsioon on vapustav - vibreeriv bass ja kindlakäeline trumm.
Alabasteri intro on veiklev. Ülejäänud lugu mind nii väga ei liigutagi kui just algus. Siiski, tegu on hea looga.
2 Trees on suhteliselt tagasihoidlik, aga kui sellese süveneda, märkab ka selle loo meloodilisust. Õrn, ei ründa kõrvu.
What Remains ausalt öeldes on mulle kõige vähem meelde jäänud. Kena lugu lõpetamiseks, aga puhtalt minu isiklik arvamus on, et plaadil on paremaid lugusid kui see.

Üldiselt on album kergelt sürrealistlik, liidetud on veidrad kitarririfid ja gruuviv rütm ehk mingid omavahel tavaliselt mitte kokkukäivad elemendid on kokkuliidetud ja on saadud huvitav kompott.

Pean vabandama oma kirjutamisoskuse pärast, sest see on väga roostes,
Liis.

Videod:
"Spanish Sahara"


"This Orient"


"Miami"

esmaspäev, 21. juuni 2010

lil bit

Tere!

Plaanis on uuendused - laieneda ka filmidele ja raamatutele ning kirjutada uute albumite tutvustusi.
Selle nädala plaan:
Foals - Total Life Forever (teisipäev) T
The Drums - The Drums K
Pendulum - Immersion N
Marina & The Diamonds - Family Jewels R
Two Door Cinema Club - Tourist History L
Delphic - Acolyte P
Boys Like Girls - Love Drunk (ma oleks kogemata kirjutanud juba Blooddrunk:P) E
Vampire Weekend - Contra T
The Almost - Monster Monster K
Thrice - Beggars N
Hot Chip - Made In The Dark R
oih, mu nädal on natuke pikem... :D + osad on siiski 2009. aastast
Seda siis muusikast.

Filmidest (need ei ole uued):
Nowhere Boy T
Charlie Bartlett K
All That Money Can Buy N
On The Waterfront R
Kick Ass L
The Book of Eli P
Ponyo On The Cliff By The Sea E
Mystic River T
A Serious Man K
The Music Lovers N
Forgetting Sarah Marshall R
Lisztomania L
The 40 Year Old Virgin P
Singin' In The Rain E
Notorious T
The Girl With The Dragon Tattoo K
Pulp Fiction N
(500) Days Of Summer R

Raamatutega läheb veidi rohkem aega, nendega on asi ebastabiilsem. Ma ei suuda tihtipeale neid lõpuni lugeda. Aga siiski, ootel on:
Meister ja Margarita
Small Talk
Puškini teosed
Randrüütel
Ekke Moor
Leegitsev Süda
Õitsev Meri


Ja siis tuleks andeks paluda ka õigekirja reeglite eiramise pärast. Võibolla kunagi, kui on rohkem aega, teen korda ;)

neljapäev, 25. märts 2010

Nya! Sånger som en svensk pojke sjunger :)

Idag vi tar en titt på... svensk musik!
Nå! Ärligt talat, denna svenska killen är inte så ung längre... Nästa fredag kommer han att vara trettiosex.
Nii, tänu google translate'le koperdasin ma ise selle värgi siin kokku, see periood mul pole rootsi keelt ja ma ei ole enam nii kindel, kas ma suudan ka selliseid algelisi lauseid kokku panna. See selleks, tõlgituna eesti keelde:

Täna me heidame pilgu... rootsi muusikale! :)          
Hästi! Olles aus, see rootsi noormees polegi enam nii noor... Järgmine reede saab ta kolmekümne kuue aastaseks (eesti keelne kommentaar: tegelikult vaadates, kui vanaks inimesed elavad, siis ta vist on noor:P).

Aa, ma jälle unustasin. See, kellest ma rääkida tahtsin, on Håkan Hellström. Leidsin last.fm-st, et ta on olnud seotud selliste gruppidega nagu  Honey Is Cool, Broder Daniel. EDIT2: sellised.. nõmedad vead tulid sisse, ei taha mainidagi, kuidas ma puusse panin. HULLULT PUUSSE.
CHECKCHECKLASTFM(vajuta siia noh)       btw see pilt on ka lastfm-ist, sorri kui mingeid autoriõigusi rikkusin:P


Mina favoriter:
KOM IGEN LENA (tule uuesti, Lena)


KLUBBLAND (Kantri klubi pakkus google translate, ma pakuks klubimaa :] )

laupäev, 13. veebruar 2010

just a taste of...

JIMMY EAT WORLD - altroki kvartett USA-st, uuem värk EI ole emo. Täitsa lahe ja kuulatav, mõnedel lauludel on hämmastavalt paralleelsed sõnad teatud olukordadega minu elust, teine subjektiivne arvamus on see, et parajalt mittemasendav muusika tänu headele meloodiatele (muidu vist ei oleks see nii...)
Albumid:
  • Jimmy Eat World (1994)
  • Static Prevails (1996)
  • Clarity (1999)
  • Bleed American (retitled "Jimmy Eat World" after the September 11 attacks) (2001)
  • Futures (2004)
  • Chase This Light (2007)










HOT CHIP elektropopi punt Suurbritanniast, nomineerinud Grammyle. Hiljuti lasid välja enda 4. stuudioalbumi "One life stand".
Ma lihtsalt pidin selle pildi siia panema...:D. See on nme.com-st. Vasakul on Alexis Taylor, Hot Chipi peavokalist. Paremal on tegelinski multikast Danger Mouse ingliskeelse nimega Ernest Penfold.

Tagasi teema juurde, albumid:
  • Coming on Strong (2004)
  • The Warning (2006)
  • Made in the Dark (2008)
  • One Life Stand (2010)
Postimehes on vähemalt 2 Hot Chipi albumiarvustused ilmunud, kahjuks ma ei saanud praegu otsida neid älja.
+ videoid:







ANTHONY GREEN on artist USA-st. Oli Saosini vokalist, tegev sellistes bändides nagu Circa Survive,  The Sound of Animals Fighting, ... + teeb soolokarjääri. Individualistliku tegevuse viljaks on album "Avalon".


teisipäev, 5. jaanuar 2010

Pöörane!

Ehk täna mitte nii palju maailmapäästvast või (inim)hinge säästvast sõnumist. Muusika, mis sunnib liigutama. Alates mõttetust karglemisest hüppenöörimuusikani, sealt edasi hullutavate sambarütmideni.


Möllajatekvartett otse Inglismaalt - see on Enter Shikari. Poiste progress on silmnähtav, aastal 2009 ilmunud album "Common dreads" oli silmnähtavalt küpsem (kuid parajalt poisilikkust selleski) kui 2007. aasta "Take to the skies". Nagu näha nende youtube'i kasutajakanalist, on tegu ka igapäevaselt pullide vendadega.
Diskograafia:
2007     "Take to the skies"
2009     "Common dreads"

Mõned videod:
"No sleep tonight"


"JUUUUUUUGGGGGGGGGGGGEEEEEERRRRRRRRRNAUTS" okok, "Juggernauts"


Järgmiseks üks bänd, kellest ma väga palju ei mäleta, aga ma mäletan, et nad on lahedad =). Ja omapärased. Ja ma ei ole ainuke, kellele nad meeldivad/on meeldinud. Tsekkige ise, The Fall of Troy.

Diskograafia: (PS! MA PANEN kõigisse DISKOGRAAFIATESSE AINULT PLAATE, ofc on ka singlid ja ep-d jne)
2003 The Fall of Troy
2005 Doppelgänger
2007 Manipulator
2009 In the Unlikely Event

Videoid:
"FCPREMIX"


"Ex-creations"


Ja nüüd daamid ja härrad või ainult daamid - andekad inimesed on moodustanud tunnustatud bändi nimega Foals. Nad ei kõigu hea ja halva maitse piirimaal, sest nad näevad kaugelt, kus on joon. Kõik, mis nad seni on teinud (vähemalt...), on väga stiilne. Laulja on välimuselt natuke sarnane superstaari saates osalenud Anisele. Nimi on ka sarnane natuke - Yannis :P
Otsustasin olla enda vastu aus... ja kirjutan välja, et ma kirjutan välja ainult albumid:)
Albumid:
2008     Antidotes

Videoid/laule:
"Red socks pugie" (minu lemmik neilt)


"Olympic airways"



Friendly Fires - samuti Suurbritanniast, liikmeid on kolm. Põhimõtteliselt indiemuusika, aga tantsuvint on sees. Inimesed võivad küll öelda, et see on mõttetu mainstream muusika, kuid jutuke (umbes selline ta oli) nende mõjust ühes foorumisis panevad mõistma nende populaarsuse tagamaid: "Mulle nad nii väga ei meeldi, aga üks päev avastasin ma, et mu isa tantsib köögis nende plaadi järgi ja siis ma nägin, et nad ei olegi nii halvad."

Albumid:
2008     "Friendly fires"

Valik videotest::
"Skeleton boy"


"Paris"


"Jump in the pool"



Tänaseks kõik.

esmaspäev, 4. jaanuar 2010

Muusika kõrvadele ja arule

Tänapäeval pole just eriti palju neid artiste, kes mõtleks muusikat tehes sellele, et edastaks mingi sõnumi, mis paneks inimesi mõtlema. Esmajoones tuleb ikka saada raha ja enda südant puistata, et kergem hakkaks, teisejärgulised on mõnu muusika mängimisest ja tegemist ning sõnum. Ega mina lihtne inimene ei hooli eriti sellest, et mõni muusik mind tuhandete kilomeetrite tagant õpetaks, nii ei pea ma ka eriti palju sellest lugu. Sellest hoolimata on minu muusikakogusse pugenud paar ansamblit, kellel siiski on inimestele öelda midagi muud peale selle, et nad armastavad oma naist, näevad pimeduses seinal võikaid koletisi või neil on hiiglasuured rahamäed.

Esimesena mainiksin ära neljaliikmelise pundi USA-st, kelle muusika on lihtne, kaunis ja liigutav. Kes vähegi enda mõistust viitsib kasutada, saavad aru, et nad ei räägi mõttetustest. Ah jaa, nad on Death Cab For Cutie. Ma ei taha nende kohta midagi lisada, sest on parem kohe kuulata.
Death Cab For Cutie diskograafia:
* Something About Airplanes (1998)
* We Have the Facts and We're Voting Yes (2000)
* The Photo Album (2001)
* You Can Play These Songs with Chords (2002)
* Transatlanticism (2003)
* Plans (2005)
* Narrow Stairs (2008)

Lugusid:
"Cath"



"Transatlanticism"



"Soul meets body"



Järgmisena arvaksin, et siia sobiksid kutid USA-st, kes moodustavad bändi nimega Glassjaw. Toores, vihane (vähemalt kahel esimesel plaadil), aus, meisterlik.
Glassjaw diskograafia:
* Everything You Ever Wanted to Know About Silence (2000)
* Worship and Tribute (2002)

Lugusid:

"Ape dos mil"



"Pretty lush"



"Siberian kiss"



Peale nende tean ma üht bändi nimega Thrice, kus mängivad suure muusikalise andega inimesed. Juhtmees Dustin Kensrue loob sõnumiga laule, millele on taustaks imekaunis muusika.
Vanemad lood on tüüpiliselt kiiremad ja agressiivsemad. Kes armastavad ägedaid kiireid laule, kuulaku nt plaati "The artist in the ambulance", mis ühendab meloodia ja kiire rütmi millekski väga eriliseks. "Vheissu"-st alates on mehed hakanud tegema lüürilisemat muusikat. Viimati nimetatud album on täis kulda - iga viisike on meistriteos. Kogumikust "The Alchemy Indexes" meeldib kõige enam "Air" (vististi kolmas?) ja "Fire"(esimene osa) elementide järgi. Kui te suutsite selle jutu läbi lugeda, siis uurige kindlasti järgi, mida nad teinud on sest nende muusika ei ole mitte ainult ilus ja sõnumiga, vaid ka huvitav.
Thrice'i diskograafia:
2001 Identity Crisis
2002 The Illusion of Safety
2003 The Artist in the Ambulance
2005 Vheissu
2007 The Alchemy Index Vols. I & II
2008 The Alchemy Index Vols. III & IV
2009 Beggars

Lugusid:
"Atlantic" . Alati tuleb sellega seoses meelde meri. Sügisene või suvelõpune meri hallil päeval.


Ma sain just praegu teada tänu sellele blogile, et neil oli ühele laulule, mis on minu lemmik plaadilt "The illusion of safety", ka tehtud video. Laul on "Betrayal is a symptom"



"Stare at the sun"



"Daedalus"



"Silver wings". Ilus laul, video ei ole ametlik, aga kusagil 1:30 läheb natuke käest ära....

esmaspäev, 28. detsember 2009

Electro house etc

Seekord on teemaks elektroonikaga seotud muusika. Tunnistan üles - ma ei tunne eriti elektroonilist muusikat (ei klassikalist elektroonilist ega tegelt eriti electrohouse, electropop jne). Need artisitid, keda ma tean on suhteliselt tuntud ja kuulan neid siis, kui on vastav tuju, aga see tuleb iga aasta kindlalt ja kindlal ajal [nt praegusel ajal =) ]

Boys Noize - saksa DJ, electrohouse

Remiks Feisti loost "My moon my man"




"Lava lava"


"Jaguare"


MSTRKRFT (loe: masterkraft) - electrohouse . Nende remiksid on väga lahedad :)

"Heartbreaker" feat. John Legend


Remiks Kylie Minogue' laulust "Wow"



Remiks Space Cowboy loost "Running away" (originaallugu on ka hea)


"Easy love"


Justice - klassika. nagu ka see video:
Justice vs Simian "We are your friends"


See on see lugu, mille pärast ma hakkasin jälle elektromuusikat kuulama - Justice'i kaver Klaxonsi loost "As above so below"
object width="425" height="344">


Simian Mobile Disco - jälle mingi electrohouse'i värk.

"It's the beat" - klassika



"Love" - täiesti haige video. Nagu mina aru saan, siis esitletakse inimesi, kellel on süda paremal pool ehk parempoolse kopsu all... sorri ei jaga meditsiinitermineid, seetõttu ei oska meditsiiniliselt korrektselt öelda. Igatahes video:



"Hustler" - ok, see video on ka midagi teistsugust.



Mitmesugust:

Calvin Harrise remiks Passion Pit'i loost "The reeling"



Calvin Harrise remiks The Hours'i loost "See the light" (originaalis ka väga hea lugu !)



Digitalismi remiks Klaxonsi loost "Atlantis to interzone" . Üks parimatest remiksidest minu arvates.



White Lies - Death (Crystal Castles remix)