Tänapäeval pole just eriti palju neid artiste, kes mõtleks muusikat tehes sellele, et edastaks mingi sõnumi, mis paneks inimesi mõtlema. Esmajoones tuleb ikka saada raha ja enda südant puistata, et kergem hakkaks, teisejärgulised on mõnu muusika mängimisest ja tegemist ning sõnum. Ega mina lihtne inimene ei hooli eriti sellest, et mõni muusik mind tuhandete kilomeetrite tagant õpetaks, nii ei pea ma ka eriti palju sellest lugu. Sellest hoolimata on minu muusikakogusse pugenud paar ansamblit, kellel siiski on inimestele öelda midagi muud peale selle, et nad armastavad oma naist, näevad pimeduses seinal võikaid koletisi või neil on hiiglasuured rahamäed.
Esimesena mainiksin ära neljaliikmelise pundi USA-st, kelle muusika on lihtne, kaunis ja liigutav. Kes vähegi enda mõistust viitsib kasutada, saavad aru, et nad ei räägi mõttetustest. Ah jaa, nad on Death Cab For Cutie. Ma ei taha nende kohta midagi lisada, sest on parem kohe kuulata.
Death Cab For Cutie diskograafia:
* Something About Airplanes (1998)
* We Have the Facts and We're Voting Yes (2000)
* The Photo Album (2001)
* You Can Play These Songs with Chords (2002)
* Transatlanticism (2003)
* Plans (2005)
* Narrow Stairs (2008)
Lugusid:
"Cath"
"Transatlanticism"
"Soul meets body"
Järgmisena arvaksin, et siia sobiksid kutid USA-st, kes moodustavad bändi nimega Glassjaw. Toores, vihane (vähemalt kahel esimesel plaadil), aus, meisterlik.
Glassjaw diskograafia:
* Everything You Ever Wanted to Know About Silence (2000)
* Worship and Tribute (2002)
Lugusid:
"Ape dos mil"
"Pretty lush"
"Siberian kiss"
Peale nende tean ma üht bändi nimega Thrice, kus mängivad suure muusikalise andega inimesed. Juhtmees Dustin Kensrue loob sõnumiga laule, millele on taustaks imekaunis muusika.
Vanemad lood on tüüpiliselt kiiremad ja agressiivsemad. Kes armastavad ägedaid kiireid laule, kuulaku nt plaati "The artist in the ambulance", mis ühendab meloodia ja kiire rütmi millekski väga eriliseks. "Vheissu"-st alates on mehed hakanud tegema lüürilisemat muusikat. Viimati nimetatud album on täis kulda - iga viisike on meistriteos. Kogumikust "The Alchemy Indexes" meeldib kõige enam "Air" (vististi kolmas?) ja "Fire"(esimene osa) elementide järgi. Kui te suutsite selle jutu läbi lugeda, siis uurige kindlasti järgi, mida nad teinud on sest nende muusika ei ole mitte ainult ilus ja sõnumiga, vaid ka huvitav.
Thrice'i diskograafia:
2001 Identity Crisis
2002 The Illusion of Safety
2003 The Artist in the Ambulance
2005 Vheissu
2007 The Alchemy Index Vols. I & II
2008 The Alchemy Index Vols. III & IV
2009 Beggars
Lugusid:
"Atlantic" . Alati tuleb sellega seoses meelde meri. Sügisene või suvelõpune meri hallil päeval.
Ma sain just praegu teada tänu sellele blogile, et neil oli ühele laulule, mis on minu lemmik plaadilt "The illusion of safety", ka tehtud video. Laul on "Betrayal is a symptom"
"Stare at the sun"
"Daedalus"
"Silver wings". Ilus laul, video ei ole ametlik, aga kusagil 1:30 läheb natuke käest ära....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar