Wikipedia
Ametlik koduleht
Niisama mõned faktid:
- Leping Moshi Moshi ja Island Recordsiga
- Alguses oli grupi nimi Elkland
- Jonathan Pierce ja Jacob Graham on parimad sõbrad, lugu "Best friend" on nende kahe kohta, aga seal luuletatakse, et Jacob on surnud. Jonathan ütles ühes intervjuus umbes nii, et vahet pole, Jacob on oma hinge juba ammu kuradile müünud.
- Jonathan Pierce laulis varem kirikukooris
See kaheteistlooline plaat ilmus 7. juunil 2010. Meloodiad on meeldejäävad ja kaasakiskuvad. Omanimelisele debüüdile eelnenud "Summertime" EP tuju on säilinud või vähemalt mulle tundub, et suvine meeleolu on säilinud. Milline mõnus suveplaat! Beachboysilikkus oleks säärane naljakas sõna, mida ma leiutaks nendele. Sest nad ei kopeeri neid. Aga nad oleks justkui 21. sajandi Beach Boys, aga vähem naiivne (natuke) ja rohkem indie.
Best Friend on tantsiskleva bassikäiguga ja kohati häirivate taustaefektidega. Nendel sõnadel on kindlasti mingi sentimentaalne tähendus, aga kergelt pilku peale heites/kuulates tundub see olevat lõbus ja sõbralik meelelahutus.
Me And The Moon on üks minu lemmiklugusid neilt. Kaheksakümnendate biit ja kaeblik vokaal - milline oivaline kooslus:) Refrään on kena ja unelev, maalib hästi pildi sellest, kuidas päike hakkab loojuma või täiskuu juba sirab taevas.
Let's Go Surfing on kindlasti üks kõige mängitumaid lugusid sellelt plaadilt ja hetkel üleüldse sellelt bändilt, sest lugu lausa pakatab energiast... Meretuul puhub näkku ja elektrijänese tunne on kerge tekkima... Olgu, tulen tagasi maa peale. Pierce, muide on surfamas käinud ainult paar korda ja see ei olnud ka päris õige asi. Aga asi on meeleolus, tundes ja vaimus!
Book Of Stories, järgmine lugu, algab veidi tumedamalt. Veidi eemalolev meeleolu hajub refrääniks. Kuulates sõnu ilmub naljakas vastuolu - suhteliselt rõõmsameelne muusika on klapitatud negatiivse sõnumiga. Üks masendavamaid laule albumil, aga keegi pole alati rõõmus. I thought my life would get easier, instead it's getting harder, without you.
Skippin' Town, klassikaline suvelaul. Vokaalne pool on suhteliselt hea. Esmapilgul võib tunduda hea plaaditäide, aga siiski, jällegi on potentsiaalselt kummitama jääv meloodia. Laulu teisel poolel on minu meelest üks naljakas lõik, mis tegelikult on väga totakas.
Forever And Ever Amen on üks lugu, mida on raske iseloomustada. See oli vist esimene lugu, mida ma neilt kuulsin, aga võib-olla oli siiski I Felt Stupid, mida kahjuks sellel albumil pole. Siiski, lugu on hea meloodiaga, ideaalne singel.
Down By The Water on paljude fännide arvates The Drumsi ilusaim lugu. Aeglase tempoga ning hingestatud lugu. Loos antakse palju igasuguseid juustuseid lubadusi, aga sellest hoolimata on täitsa ilus lugu küll.
It Will All End In Tears on ilma sõnu arvestamata päris kelmikas. Pierce undab aeg-ajalt, nagu see talle on harjumuseks saanud. Samas on salmiosa väga dünaamiline. Refrään on malbem.
We Tried on selline suhteliselt tähelepandamatu lugu. Domineeriv kitarr ja hägune vokaal. Jätkatakse vanas stiilis. Nagu oleks It Will All End In Tears veidi ümber tehtud. Ilmselt on asi teises kitarris (mis on põhjaks või saateks), mis on suhteliselt vähevarieeruvate käikudega albumi lõikes.
I Need Fun In My Life on ebaharmooniline ja seetõttu natuke naljakas. Isiklikult minu jaoks on see kõrvale harjumatu. Eriti refrään. Siiski, selles loos on midagi väga huvitavat, mida ma ei oska väga hästi selgitada.
I'll Never Drop My Sword on helges meeleolus, tekitab muretu õhustiku. Ei ajaks teiste lugudega sellel plaadil segamini.
The Future muidu ei paista millegiga silma, aga refrään on võimas. Korralik lõpetus albumile.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et väga palju on ühetaolisust, samas igas loos on mingi killuke, mis teeb selle väga heaks või heaks. Eks see on ka esimene täispikk plaat, suhteliselt hästi on hakkama saadud. Mingil määral võiks enda oskusi veel lihvida, et oleks võimalik rohkem erinäolisemaid lugusid teha.
Meeleolult on see plaat päris hea. Väga palju on positiivsust, see on suhteliselt hästi kurblike lugudega tasakaalustatud. Suveks ideaalne :)
